Wexotlah
Altepetl | |
![]() | |
Chantlalli • Tlatilantli |
{{{Chantlalli}}} Nemachiyōtīlli:MX-HGO |
Altepetlanawatihketl | {{{Altepetlanawatihketl}}} |
[[{{{Tokayotl}}} inemiliskayo|Tlapewaltilistli]] • Altepewaltilistli |
4 tlen eneroh, 1716. Francisco Antonio de Barbadillo Vitoria |
Ixtentli | 118.4 km2 |
Kanahya tlaltikpaktli | {{{Kanahya tlaltikpaktli}}} |
Wehkapankayotl | {{{Wehkapankayotl}}} msnm |
Chanehkeh • Posawakayotl |
chaneh. {{{Posawakayotl}}} chan/km² |
Chaneh itokah | {{{Tlakatokayotl}}} |
IDH | 0.915 (5 tlen 51º) |
PIB • PIB Per Capita |
$ 24 888 MDD $ 38 697 USD |
UTC | UTC-6 |
CP | 67100 |
Lada | (+52) 81 |
{{{Matlatsalantokayotl}}} |
Wexotlah (kastiahtlahtolli: Huejutla de Reyes), se altepetl tlatilantok ompah altepetlalli Wexotlah, tlatilantli Hidalgo. Sekinok altepemeh itech inintokah, Atlapexko, Xaltosan wan Wahtlah. Kipiya 44 311 chanehkeh. Nochi masewalmeh nawatlahtoanih.
Tlaltokayotl[xikpatla | xikpatla itsintlan]
San niman pewki motokaxtia «Wexotlah», senkah inintokah ichinan walla tlen ome nawatlahtolli. kiihkwilohki ne tokayotl wallaw tlen «wexotl» ika tsontlanketl -tlah, kitlahtolkwepa nechka tlen wexomeh, Nika kipiya miyak wexokwawitl nechka ateno. Kastiahtlakameh so koyomeh omotokah Huejutla de Reyes.
Nemiliskayotl[xikpatla | xikpatla itsintlan]
Naman Wexotlah se weweyak altepetl pan Waxtlan tlalli.
Tlaltikpakyohkayotl[xikpatla | xikpatla itsintlan]
Tlan katli altepetl, tlatilantok Wexotlah, onkah Tlatilantli Hidalgo pan Mexko tlalli, Wexotlah altepeko kah itsintlah kwakwawitl, nih chinanko ika miktlanpa ika El Pintor chantiko pan Tlatilantli Veracruz, ika witstlampa Atlalko, mopatia siwatlampa ika Altepetosan wan mopatia tlalokan Chalawiyapan naman.
Kawitl nikan tlawel tlatotonia wan ahmo tlawel tlaseseya onkah Wexotlah. Sekin xiwimeh wan tekwanimeh.
Chanehmatilistli[xikpatla | xikpatla itsintlan]
Altepetl Wexotlah kipiya 44 311 chanehmeh (Censo INEGI xiwitl 2020).[1]
Xiwitl | Chanehkeh |
---|---|
1900 | 2 600 |
1910 | 2 843 |
1921 | 2 981 |
1930 | 3 163 |
1940 | 3 322 |
1950 | 3 676 |
1960 | 3 849 |
1970 | 6 854 |
1980 | 12 336 |
1990 | 24 742 |
2000 | 34 141 |
2010 | 40 015 |
2020 | 44 311 |
Chiwaltlakayotl[xikpatla | xikpatla itsintlan]

Altepetl Wexotlah kipiya se katedral tlen San Agustín, sosoltika se tiopixkayotl, kah ipan ne xolal Wexotlah.
Neh Xantolon, no mikkailwitl, itokah se weyi ilwitonalli Wexotlah altepetl. Melawak pan miak chinanko kineltokah nochimeh itlaman tlen pano ika mikistli. Ipan Estadosonidos kineltokah Halloween iwki mikisilwitl onkah Wexotlah. Ipan Wexotlah miak masewaltlakameh wan koyotlakameh kichiwah miak tonaltsin, sehse 2 tlen noviempreh nochimeh xiwimeh.
Nowkiya xikitta[xikpatla | xikpatla itsintlan]
Tlahtolkakilistiloni[xikpatla | xikpatla itsintlan]
- ↑ Pueblos de América. Pueblos de México, tlatilantli Hidalgo, Wexotlah altepetlalli; 24 ne eneroh xiwitl 2023. (ika kastiahtlahtolli)
Seyok tlanechikolistli[xikpatla | xikpatla itsintlan]
Tlatilantli
Aguascalientes • Ahkolman • Altepetl Mexko • Chiyapan • Durango • Echkapan Kalifornia • Echkapan Kalifornia Witstlanpa • Guerrero • Hidalgo • Kampeche • Keretaro • Kwanahwato • Kwawillan • Puebla • Mexko • Michwahkan • Morelos • Nayarit • Nuevo León • Quintana Roo • San Luis Potosí • Sakatlan • Sinaloa • Sonora • Tamaulipas • Tlapachko • Tlaxkallan • Veracruz • Waxyakak • Xalixko • Xikwawak • Yukatan
Altepetl
Aguascalientes • Mexikali • Tijuana • La Paz • Kampech • Tochtlan • Xikwawak • Juárez • Yankwik Tlaxkallan • Ahkolman • Koskatlan • Analko • Paxtitlan • León • Chilpantsinko • Akapolko • Pachyohkan • Atemaxak • Tollohkan • Ehekatepek • Michwahkan • Kwawnawak • Tepik • Monterrey • Waxyakak • Kwetlaxkowapan • Tlachko • Chaktemal • Kankun • Miskiihtik • Kolwahkan • Pitik • Villahermosa • Victoria • Reynosa • Tlaxkallan • Xalapan • Chalchiwehkan • Mérida • Sakatlan • Tampiko • Chikontepek • Wexotlah • Chilapan • Kwawtlah • Awilisapan • Akaxochitlan • Mekayapan • Xikohtepek • Xilitlan • Achtlan • Tixtlah • Weyiapan • Temixko • Sakapowaxtlan • Itsmilkilpan • Valles • Chalchiwehkan
Tlatololli
Olmekah • Teotiwakan • Toltekah • Semaxkayotl Mayapan • Tlahtohkayotl Xalixko • Tepanekapan • Tototepek • Teotsapotlan • Meetstitlan • Michwahka Tlahtohkayotl • Tlahtoloyan Tlaxkallan • Exkan Tlahtoloyan • Yankwik España • Mexko itlakaxoxowkayo • Tlen Se Mexika Weyitlahtohkayotl • Mexko-Estadosonidos yaoyotl • Tlakwapilli yaoyotl • Tlen Ome Mexika Weyitlahtohkayotl • Porfirio Díaz itlayekanalis • Mexika Tlawilantilistli • Fierohtik yaoyotl
Tlenmach
Tlanehnewillotl tlen Sentikmasewalmeh • Presidenteh tlen Mexko • Mexko pesoh • Mexikameh • Mexko itlakwalis • Tlahtolli pan Mexko • Mexko Semanawak Wikayotl • Mexko itepan • Mexko ichimal