LGBTQIA+ tlajtoli
LGBTQIA+ elij nopa tlajtoli tlen kiijtosneki Lesbian, Gay, Bisexual, Trans[1], Queer, Intersexual, Asexual (noijki moijtoa kej se tlen kiixnextia maseualmej tlen amo sanse inieso o maseualmej tlen tlauel mokualankaitaj).

Ipan se tlajtoli tlen tlauel ipati, nopa sigla kinsentilia maseualmej tlen kipiaj inintlakayo uan inintlalnamikilis tlen amo eltok ipan nopa tlanauatili tlen nochi kiseliaj ipan altepetl. Nopa tlajtoli pejki ika inglés ipan xiuitl 1990, pero ni iniciales motekiuia ipan miak tlajtoli. Nopa tlajtoli eltok tlen se evolución kampa kitlalijkej letras pampa kinekiyayaj kintlalisej sekinok altepemej tlen kintlaijiyouiltiyayaj pampa ininnemilis o pampa inijuantij eliyayaj. Achtoui, nopa tlajtoli "homosexual" o "gay" motekiuiyaya, pero sekinok organizaciones lesbianas uan bisexuales kitlajtlanijkej amo kinamikiyaya, yeka kichijchijkej nopa sigla "LGB". In maseualmej tlen trans teipa kichijkej se tlajtoli tlen sanse, uan kichijki ma onka nopa sigla "LGBT"[2]. Nopa tlajkuiloli tlen eltok ipan nopa acrónimo uelis mopatlas ika tlen kitekiuiaj sejse altepetl o tlali.[3]
Onka miak tlamantli tlen nopa acrónimo, kej LGBTI[4], LGBTQ[5], LGBTA o hasta LGBTQIAK[6][7], kichijchijkej para ma kalakikaj miak maseualmej ipan altepetl. Nopa comunidades transgénero uan transexual nojkia kiijtojkej amo kinamiki kinsentilisej ipan san se letra, kiijkuilosej nopa sigla ika se doble t (LGBTT)[8]. Ni tendencia tlen kitlalia letras para kintlalis yankuik comunidades uan disidentes nojkia kichijki ma motekiui nopa signo más teipa tlen nopa acrónimo clásico ( LGBT+ ).
Ipan ni tlamachilistli tlen moskaltijtok, nopa sigla "LGBT" kipixtok se ueyi tlajtoli, nojkia ki pixtok comunidades tlen ax eltok ipan nopa naui letras, tlen ki tlalijtok tlauel miak tlamantli tlen tlakamej uan siuamej, tlen kipiaj maseualmej tlen kipiaj se tlakayotl, se tlakayotl o tlakayotl tlen ax kiseliaj nopa heteronormatividad tradicional uan binarismo, uan ax san kin tlaliliaj maseualmej tlen moixmatij kej lesbianos bisexual o transgénero.
Nopa tlajtoli "diversidad" nojkia pejki motekiuia para kiijtosneki nochi tlamantli tlen ika motekasej, tlamantli tlen ika mosokiuisej uan tlen ika moixmatisej, tlen kinseliaj uan tlen kintlaijiyouiltiaj ika tlanauatili o ika inintlalnamikilis, uan amo san kintekiuiaj tlen kiijtouaj ika nopa letras tlen nopa sigla, kej BDSM uan kink, swinger practices, differentes fetiches, leather aesthetics, pansexual, poliamoria, polyasexuality se lado infidelidad (cuckolding), etc.[9][10][6][7][11]
Nopa sigla mosentlalijtok kej se tlajtoli tlen ika moixmatij sansejko uan kiselijtokej ipan miak comunidades LGBT uan tlajtolmoyaualistli ipan miak tlaltinij ipan nochi Tlaltipaktli. Maske, sekinok maseualmej uan altepemej tlen nelia kiixnextiaj nopa sigla LGBT o tlen kiixnextia, kinextijtokej amo kuali kiyolmatij. Sekij maseualmej tlen se grupo uelis moiljuisej amo kipiaj se tlasenkaualistli ininuaya maseualmej tlen sekinok grupos uan kiitasej amo kuali kemaj kintlachiliaj. Sekij kiijtouaj nopa tlamantli tlen kichiua ma onka transgénero uan transsexual amo uelis mosentlalis ipan sanse tlamantli kej tlen kinpano maseualmej homosexuales uan bisexuales. Ni kinextia ipan nopa "separatismo gay, lesbianas uan bisexuales" tlen kiijtoua nopa gays, lesbianas uan bisexuales moneki kichijchiuasej se altepetl tlen tlauel ipati uan moiyokatlalisej tlen nopa sekinok grupos tlen nochipa itstokej. [12] [13]Sekinok maseualmej, maske kipatiitaj nopa tlajtoli pampa kiixnextia sekinok tlamantli uan pampa tlauel motekiuia, moiljuiaj amo senkistok uan "politicamente correcto".[14]
Evolución tlen nopa acrónimo
[xikpatla | xikpatla itsintlan]Achtoui tlen nopa revolución sexual tlen 1960, nopa cultura occidental amo kipixtoya tlajtoli tlen amo kipiayaya tlajtoli tlen amo kuali tlen ika kin tlajtolmakaskia maseualmej tlen amo mosentlalijtoyaj ipan tlanauatili tlen tlakamej uan siuamej. Sekinok culturas, kemantika itstoyaj sansejko ika cultura occidental, nojua kichijchijtoyaj tlajtoli tlen ax kinpinauaya, kej nopa tlajtoli "ome-espíritu" o "muxe" tlen culturas nativas americanas. Nopa tlen más nechka eliyaya "tercer sexo", tlen ualayaya tlen nopa sexología tlen 1860 uan se keski textos hindúes, pero amo kemaj kipixki miak tlajtoli.[15][16]
Ipan nopa ompa tlajko siglo XIX, ipan Occidente monextik tlajtoli tlen tepajtianij kej "homosexual" uan "bisexual", uan ipan nopa achtoui tlajko siglo XX, monextik nopa tlajtoli "lesbiana". Nopa tlaijiyouilistli uan tlaijiyouilistli tlen nopa tonali kichijki ma kitekiuikaj nopa tlajtoli "tlaiknelili" o "tlasojtlalistli" tlen nopa tlajtoli "tlasojtlalistli" o "tlasojtlalistli" pampa kiijtosneki nopa tlajtoli "lesbiana" eliyaya se tlen achtoui kitekiuijkej uan amo kipiayaya tlen amo kuali, ipan Alemania ipan xiuitl 1920, ipan nopa amochtli Berlins lesbische Frauen (Siuamej lesbianas tlen Berlín) tlen Ruth Margarete Roellig, tlen kichijchijki ipan 1928, ika tlen kichijki ma moixmati Berlín kej se ueyi altepetl tlen cultura lesbianas europeas.
Tlahtolcaquiliztiloni
[xikpatla | xikpatla itsintlan]- ↑ https://falgbt.org/personas-trans/
- ↑ https://www.denverpost.com/2007/06/21/gay-pride-needs-new-direction/
- ↑ https://www.fundeu.es/recomendacion/world-pride-orgullo-lgtb-claves-redaccion/
- ↑ https://www.eltelegrafo.com.ec/noticias/sociedad/6/ecuador-diversidad-sexual-derechos
- ↑ https://books.google.com.br/books?id=usruybRjfMUC&redir_esc=y
- 1 2 https://web.archive.org/web/20210213004608/https://hornet.com/stories/es/hay-un-movimiento-para-anadir-la-k-de-kink-al-cada-vez-mayor-acronimo-lgbtq/
- 1 2 https://www.advocate.com/commentary/2020/3/03/kink-valid-part-lgbtq-life
- ↑ https://legacy.lambdalegal.org/es/know-your-rights/article/jovenes-conceptos
- ↑ https://canalonce.mx/programas/diversos-somos
- ↑ https://www.xataka.com/magnet/guia-rapida-para-no-perderte-muchas-banderas-e-identidades-orgullo-lgbti
- ↑ https://www.healthline.com/health/healthy-sex/cuckolding
- ↑ https://books.google.com/books/about/In_Between_Bodies.html?hl=pt-BR&id=Ph74JKY_5dwC
- ↑ https://books.google.com/books/about/Gays_justice.html?hl=pt-BR&id=dfUw8Zl0kPEC
- ↑ https://books.google.com.br/books?id=Ud3Zzo2-VMsC&dq=word+searching+gay+lesbian+bisexual+transgender&as_brr=3&source=gbs_summary_s&redir_esc=y
- ↑ https://books.google.com/books/about/The_Social_Studies_Curriculum.html?hl=pt-BR&id=4qFMqjxte9IC
- ↑ https://sourcebooks.fordham.edu/pwh/carpenter-is.asp
